Mis suurendab eesnäärmevähki haigestumise riski?
Neli peamist riskitegurit suurendavad mehe võimalust haigestuda eesnäärmevähki. Kui tunnete, et teil on olemas riskitegureid eesnäärmevähi tekkeks, pidage nõu arstiga.
Vanus
Eesnäärmevähi suurim riskitegur on vanus. Euroopas diagnoositakse eesnäärmevähk tavaliselt üle 65-aastastel meestel, kuid seda võib esineda ka noorematel.
Etniline kuuluvus
Mustanahalistel on kaks korda suurem risk haigestuda eesnäärmevähki kui valgetel meestel. Aasia meestel on seevastu risk väiksem. Põhjus, miks mehe etniline kuuluvus või rass suurendab või vähendab eesnäärmevähi riski, ei ole teada.
Pereajalugu
Me kõik pärime geenid oma vanematelt. Mõned eesnäärmevähid võivad olla seotud geenidega, mida üks vanematest edastab põlvest põlve. Mehe risk haigestuda eesnäärmevähki suureneb, kui tema perekonnas on seda esinenud, kuid enamikul eesnäärmevähki haigestuvatel meestel selline pereajalugu puudub.
Kui teie lähisugulaste seas on alla 60-aastastel meestel eesnäärmevähki diagnoositud ja muretsete oma riski pärast, pidage nõu arstiga.
Toitumine
On üldteada, et tasakaalustatud toitumine ja korrapärane füüsiline tegevus hoiavad tervena. Tasakaalustatud toitumine tähendab rohkelt köögivilju, puuvilju ja kiudaineid ning piiratud koguses punast liha, töödeldud toite, kõrge rasvasisaldusega toite, suhkrut ja alkoholi. Väga ülekaalulistel või rasvunud meestel võib olla suurem risk eesnäärmevähki haigestuda.
Geenid
Geenid koosnevad DNAst ja sisaldavad n-ö teavet, mis määrab meie omadusi. Näiteks punapäisus on põlvest põlve edasi antav geneetiline tunnus.
Töödeldud toidud
Töödeldud toiduainete hulka kuuluvad valmistoidud, kiirtoit, soolased suupisted, koogid ja küpsised.
Rasvumine
Rasvumine tähendab tugevat ülekaalu keha kõrge rasvaprotsendiga, mistõttu kasvab oht raskete terviseprobleemide tekkeks.
Millised on eesnäärmevähi sümptomid?
Eesnäärmevähil ei pruugi varases staadiumis olla mingeid tunnuseid ega sümptomeid. Kaugelearenenud eesnäärmevähk võib põhjustada järgmisi tunnuseid ja sümptomeid:
- urineerimisraskused
- nõrgem uriinijuga
- veri uriinis
- veri spermas
- luuvalu (tavaliselt seljas)
- põhjuseta kaalulangus
- probleemid sooletegevuse kontrollimisel
- erektsiooniprobleemid, mida nimetatakse erektsioonihäireteks
Urineerimisraskuste ja nõrgema uriinijoa põhjus on tavaliselt eesnäärme suurenemine, mida nimetatakse eesnäärme healoomuliseks suurenemiseks ehk BPEks (varem nimetati seda eesnäärme healoomuliseks hüperplaasiaks ehk BPHks). BPE ei ole vähk ja on ravitav seisund.
Kui teil või teie pereliikmel esineb mõni ülaltoodud sümptomitest, on oluline eesnääret kontrollida lasta. Kui teil on tekkinud vähile viitavad sümptomid, siis on hirmust hoolimata alati parem end kontrollida lasta.
Kuidas peaksin arsti poole pöörduma?
Kui eesnäärmeprobleemid tekitavad teis hirmu, ärevust või piinlikkust, on alati parem rääkida arstiga.
Oluline on leida enda jaoks sobivad sõnad. Altpoolt leiate mõned variandid, kuidas võiksite teema jutuks võtta. Võib-olla proovite neid omaette valjusti välja öelda, et leida see, mis tundub neist kõige loomulikum. Teie enesekindlust ja mugavusaset võib suurendada see, kui olukorra enne arstiga rääkimist läbi mängite:
- Tahtsin teilt ühe meeste terviseprobleemi kohta küsida
- Mul on mõned probleemid, millest tahaksin teiega rääkida
- Arvan, et mul võib olla eesnäärmeprobleem
- Mul on urineerimisega raskusi
- Mul on probleeme erektsiooni saavutamisega / säilitamisega
- Mu sõbral/vennal/isal/onul diagnoositi eesnäärmevähk
- Eesnäärmevähk teeb mulle muret
- Mul on uriinis/spermas verd
Pidage meeles, et teie arst on tervishoiutöötaja. Ta kuulab teid ära ja arutab teiega parimat viisi, kuidas edasi tegutseda.
Kui olete eelnevalt arsti juures käinud, kuid pole oma sümptomeid maininud, siis nüüd on õige aeg seda teha.
