Ureteroskoopia
Seda protseduuri kasutatakse väikeste ja keskmise suurusega kivide raviks neerudes ja kusejuhades.
Ureteroskoopia ei hõlma naha sisselõigete tegemist, kuna kirurgilised tööriistad juhitakse läbi ureetra (kusetoru, mida uriin läbib) ja teie sisemisse kuseteede süsteemi. Protseduur viiakse läbi, kui magate üldnarkoosis või olete ärkvel spinaalanesteesia all, mis tuimestab teid vööst allapoole nii, et te ei tunne midagi.
Arst kasutab õhukest painduvat toru (nn skoopi), mis sisestatakse läbi kusiti kusepõide ja seejärel kusejuhasse ning neeru uriini kogumissüsteemi. Peenikese toru otsas on pisike kaamera, mille abil arst kivid üles otsib. Kirurgilised tööriistad suunatakse seejärel toru kaudu kohale, et arst saaks eemaldada kõik väikesed kivid.
Kui esineb suuremaid neerukive, suunab arst laseri läbi ureteroskoobi, et purustada kivid väiksemateks tükkideks, mille saab seejärel eemaldada või paigale jätta, et need urineerimisel hiljem väljuks.
Pärast protseduuri võib tekkida vajadus paigaldada kuseteedesse stent (väike plast- või silikoontoru, mis aitab hoida kusejuha avatuna, et uriin saaks välja voolata). See on ajutine ja arst eemaldab selle paar nädalat pärast operatsiooni tavaliselt polikliinikus tsüstoskoobiga.
See animatsioon näitab, mis juhtub, kui teile tehakse ureteroskoopia.
Lööklainega kivipurustus (SWL)
See protseduur hõlmab väljastpoolt keha tulevate helilainete kasutamist, et lõhkuda neerukivi väikesteks tükkideks, mille te urineerimisel ise väljutate.
Protseduur kestab umbes tund ja on mõõdukalt valus – seega antakse teile valuvaigisteid. Võite lasta seda teha narkoosis, mille puhul teile manustatakse lõõgastavaid ravimeid, nii et teie teadlikkus ja mälu protseduurist on piiratud. Kui teie kivi on suur, võib selle täielikuks purustamiseks vaja minna mitut seanssi.
Lööklainega kivipurustus ei ole soovitatav, kui:
- olete rase;
- on suure verejooksu oht;
- teil on ravile allumatu infektsioon;
- teil on ravile allumatu kõrge vererõhk;
- teil on kõrge kehamassiindeks, mis tähendab, et helilainetel on raske kivini jõuda;
- teil on aneurüsm;
- teil on anatoomiline obstruktsioon kuseteedes, kivi paikneb liiga madalal või hoopis kusepõies;
- kui teil on väga kõva neerukivi (nt tsüstiinikivid).
Teie arst annab nõu, kas seda tüüpi protseduur oleks teile sobilik, ning arutab lööklainega kivipurustuse riske ja eeliseid, võttes arvesse teie individuaalset tervislikku seisundit.
See animatsioon näitab, mis juhtub lööklainega kivipurustuse korral
