Testid

Tavapärased raviviisid

Vähi jälgimine

Kirurgia

Kiiritusravi

Hormoonravi

Kemoteraapia

Muud raviviisid

Millised kontrollid ja testid on eesnäärmevähi jaoks saadaval?

Olete arvatavasti kuulnud vähi nn sõeluuringust, näiteks mammograafiast rinnavähi avastamiseks, ent eesnäärmevähi sõeluuringuprogrammi ei pruugi kõigis riikides olla. Seega on väga oluline lasta eesnääret kontrollida, kui teil on teadaolevaid eesnäärmevähi sümptomeid või teie peres on eesnäärmevähki esinenud.

Digitaalne rektaalne uuring (eesnäärme kontroll)

Eesnäärme kontroll ehk digitaalne rektaalne uuring (DRE) on kiire ja lihtne katse tuvastamaks, kas teil võib olla eesnäärmeprobleeme. Uuringu käigus sisestab arst teie pärasoolde kinnastatud ja määrdeainega kaetud sõrme ja katsub teie eesnääret.

Mõistame, et selline läbivaatus võib teile piinlikkust valmistada, aga see kestab väga lühikest aega. Võite tunda survet ja teil võib tekkida kerge tung urineerida, kuid protseduur ise ei ole tavaliselt valus.

Digitaalne rektaalne uuring eesnäärme suuruse, kuju ja konsistentsi hindamiseks.

Eesnäärmespetsiifilise antigeeni (PSA) test

Eesnäärme- ehk prostataspetsiifiline antigeen (PSA) on valk, mida toodab ainult eesnääre. PSA test on lihtne vereanalüüs, mis mõõdab PSA-valgu taset teie veres. See võib aidata kahtlustada või välistada eesnäärmevähki teie sümptomite põhjusena.

Kui PSA tase kehas on kõrge, võib see osutada sellele, et teie eesnäärmes toimub midagi ebanormaalset.

Mis juhtub, kui teil on eesnäärmevähi risk?

Eesnäärmevähi avastamiseks ei ole mingit kindlat testi. Arst arutab teiega saadaolevaid teste ja kasutab nende tulemusi, et hinnata, kas teil on eesnäärmevähi risk.

Teie risk põhineb mitmel teguril, sealhulgas teie PSA tasemel ja eesnäärme uuringu tulemustel, samuti teie vanusel, pereajalool ja etnilisel kuuluvusel. Kui teil on risk olemas, tuleks edasiste testide arutamiseks suunata teid haiglasse. Kõnealused testid võivad hõlmata ultraheli, KT-uuringut, MRT-uuringut või luu-uuringut.

MRT

Magnetresonantstomograafia ehk MRT-uuringu abil luuakse magnetite ja raadiolainete abil pilte teie keha sisemusest. MRT-uuring annab üksikasjaliku ülevaate teie eesnäärme sisemusest. Tulemused aitavad arstil otsustada, kas vajate biopsiat. Samuti võib see anda arstile infot selle kohta, kas vähirakud on levinud teie keha teistesse osadesse.

MRT-uuringu ajal palutakse teil uuringulauale pikali heita. Skaneerimine võib aega võtta (30–40 minutit). Laud viiakse aparaati, mis meenutab kitsast tunnelit. Skanneri sees on kahesuunaline sisetelefon, nii et saate kogu aeg radioloogiatehnikuga suhelda.

Skaneerimine on valutu protsess, kuid võib olla ebamugav, kuna peate täiesti liikumatult lamama. Aparaat teeb suurt lärmi, mis võib olla häiriv. Osadel inimestel tekitab aparaadis viibimine klaustrofoobiat ja nad on öelnud, et unemaski kandmine aitab hirmu leevendada.

MRT-skanner

MRT-uuring
Võimalik, et teile süstitakse värvainet, mida nimetatakse kontrastiks. Värv aitab teie kehas olevaid kudesid uuringul selgemini näha. Tavaliselt manustatakse seda kanüüli kaudu
teie käsivarde. Võite tunda, et värvaine läbib teie veene kas sooja või külma aistinguna. Osad patsiendid on maininud, et neile tundus, et nad võivad kaotada kontrolli põie üle. Seda ei juhtu, küll aga võib see põhjustada ebamugavust.

KT-uuring

Kompuutertomograafias ehk KT-uuringus kasutatakse eri nurkade all röntgenkiiri. Röntgenkiired saadetakse arvutisse, mis loob teie keha sisemusest kolmemõõtmelise (3D) kujutise. KT-uuringu läbiviimine ei võta eriti kaua aega. Tulemused võivad anda arstile infot selle kohta, kas vähirakud on levinud teie keha teistesse osadesse.

KT-uuringu ajal palutakse teid uuringulaule pikali heita. Lauaalus liigub aparaadis oleva avause kaudu edasi-tagasi. Vajadusel saate radioloogiatehnikuga vestelda valjuhääldi kaudu.

KT-skanner

KT-uuring
Võimalik, et teile süstitakse värvainet, mida nimetatakse kontrastiks. Värv aitab teie kehas olevaid kudesid uuringul selgemini näha. Seda manustatakse tavaliselt teie käsivarde sisestatava kanüüli kaudu.

Võite tunda, et värvaine läbib teie veene kas sooja või külma aistinguna. Osad patsiendid on maininud,
et neile tundus, et nad võivad kaotada kontrolli põie üle. Seda ei juhtu, küll aga võib see põhjustada ebamugavust, ent valus see ei ole.

Luu-uuring

Arst võib soovitada teile luu-uuringut, et teha kindlaks, kas vähirakud on levinud luudesse või mitte.

Enne luu-uuringut süstitakse teie käsivarres olevasse veeni radioaktiivset värvainet. Kasutatakse ainult väikest kogust radioaktiivset värvainet ja see on ohutu. Enne uuringut peate ootama 2–3 tundi, kuni värvaine liigub läbi veenide ja üle kogu keha.

Luu skaneerimise ajal palutakse teid uuringulauale pikali heita. Aparaat liigub väga aeglaselt mööda keha allapoole ja teeb pilte. Skanner tuvastab kõik ebanormaalsed luupiirkonnad, mida nimetatakse nn kuumadeks kohtadeks. Iga kõrvalekalle ei tarvitse tähendada vähki ja skanner võib tuvastada muid haigusi, näiteks artriiti.

Luuskanner

Luu-uuring
See võib olla teie jaoks äärmiselt stressirohke aeg, eriti tulemuste ootamine. Kui teil on raske toime tulla, proovige oma emotsioone mitte varjata. Rääkige oma pere ja sõpradega, kui te pole seda veel teinud. Vajadusel rääkige oma arstiga professionaalsest toest, näiteks nõustamisteenustest või kohalikest tugirühmadest.

PSMA PET/KT-uuring

PET/KT-uuringus kasutatakse kergelt radioaktiivset ravimit, et leida teie kehapiirkonnad, kus vähirakud on aktiivsemad kui tavalised rakud. Eesnäärmespetsiifiline membraani antigeen ehk PSMA on valk, mida leidub eesnäärmevähirakkude pinnal. PSMA PET/KT-uuringus otsitakse kehapiirkondi, kus leidub PSMA valku, mis viitab eesnäärmevähirakkudele.

PSMA PET/KT-uuringut ei kasutata laialdaselt, kuid leidub tõendeid selle kohta, et seda tüüpi skaneerimine tuvastab teistest meetoditest täpsemalt selle, kas vähk on levinud teistesse kehaosadesse. Aja jooksul saab PSMA PET/KT-uuringust tõenäoliselt standardne uuring, mida kasutatakse eesnäärmevähi ulatuse hindamiseks.

Ultraheli

Ultrahelis kasutatakse organite ja struktuuride visualiseerimiseks helilaineid. See võimaldab teie arstil näha teie keha sisemust. Eesnäärme ultraheliuuring seisneb selles, et teie arst või ultrahelispetsialist sisestab teie pärasoolde määrdeainega kaetud pikliku kujuga ultraheliandurit.

Uuring ei võta kaua aega. See võib tunduda ebamugav, kuid üldjuhul ei ole see valus.

Biopsia

Eesnäärme biopsia on kõige täpsem viis eesnäärmevähi tuvastamiseks. Biopsia seisneb selles, et teie arst võtab peenikese nõelaga eesnäärmest väikesed koeproovid. Seetõttu tehakse biopsia ainult siis, kui muud testid viitavad kindlalt sellele, et teil on eesnäärmevähk.

Biopsiaproovid saadetakse laborisse, kus patoloog vaatab neid vähirakkude leidmiseks mikroskoobi all. Tulemused aitavad arstil ravivõimalusi kavandada ja neid teiega arutada.

Eesnäärmebiopsia kaks põhitüüpi on:

1. transrektaalne ultrahelibiopsia ehk TRUS
2. transperineaalne biopsia

Oluline on arutada arstiga iga protseduuri riske ja kasu, et veenduda selle sobivuses teie jaoks.

Transrektaalne ultrahelibiopsia (TRUS)

TRUS-biopsia ajal sisestab arst määrdeainega kaetud ultraheliandurit teie pärasoolde. Ultrahelianduriga vaadatakse üle eesnääret ja ekraanil kuvatakse selle pilt. Arst kasutab seda pilti, et teha kindlaks koht, kust biopsia võtta. Vajadusel Teile manustatakse lokaalanesteetikumi, et piirkond tuimestada ja protseduurist tingitud ebamugavustunnet võimalikult palju vähendada.

Transperineaalne biopsia

Arst sisestab teie pärasoolde määrdeainega kaetud ultraheliandurit, et näha eesnääret. Seejärel viiakse biopsianõel eesnäärmesse läbi munandite ja pärasoole vahel oleva naha. Transperineaalne biopsia tehakse tavaliselt lokaalanesteetikumi all, mistõttu piirkond tuimestatakse, et protseduurist tingitud ebamugavustunnet võimalikult palju vähendada. See kogub populaarsust, kuna arvatakse, et sellega kaasneb väiksem oht tõsise infektsiooni tekkeks.